Enda tervise pärast muretsemine on üldjuhul normaalne, seda teevad teatud määral kõik inimesed. Terviseärevuse puhul on mure aga kasvanud nii suureks, et inimesel tekib ohutunne ja käivitub "võitle või põgene"- reaktsioon. Terviseärevusega kaasneb inimesel soov ennast pidevalt kontrollida ning hirm haiguse pärast ei ole üldiselt proportsioonis selle tõenäosusega. See tekitab stressi, mis hakkab mõjutama suhteid, töö- ja igapäevaelu.
Terviseärevus võib tekkida kõigil inimestel ning see ei sõltu sellest, kas inimesel on mõni diagnoos või on ta terve. Küsimus ei ole selles, kas sümptomid, mida me tunneme ja kardame, on reaalsed, vaid selles, kuidas me neid enda jaoks mõtestame. Kui tunnete tavapärasest suuremat hirmu ja ärevust oma tervise pärast, siis soovitame jätkata terviseärevuse töövihikuga.
Ärevus on tavaline ja normaalne tunne, mida inimene tunneb erinevates situatsioonides ning mis aitab meil ohusituatsioonis toime tulla. Iga inimene võib tunda stresssitatsioonis kõrgenenud ärevust, mis üldiselt taandub kui pingeline situatsioon on möödunud. Ärevus muutub probleemseks siis, kui see on tavapärasest kõrgem olnud pikka aega ning hakkab segama inimese igapäevaelu.
Allikas: (Green ja Stone, 2025, kohandatud)
Oluline on meeles pidada, et ärevus võib inimese kehas esile tuua palju erinevaid füüsilisi sümptomeid, mis kurnavad oluliselt keha ja on siinjuures füüsiliselt tajutavad.
Näiteks võib esineda:
unehäireid
pearinglust
lihaspinget ja surinaid
rahutustunnet
keskendumisraskuseid
iiveldust, kõhuvalu
väsimust
ärrituvust